Avaleht
SurmakuulutusedLisa kuulutusJuhendid
Tagasi juhendite juurde

JUHEND

Mida teha lähedase surma korral?

Tegevuskava esimestest toimingutest matuste, toetuste ja pärimiseni.

Lühidalt

Tee esmased otsused ükshaaval. Hädaolukorras helista 112; muul juhul järgi haigla, hoolekandeasutuse või tervishoiuteenuse osutaja juhiseid. Seejärel korralda surmatõend, matused, vajalikud teavitused ning kontrolli toetuste ja pärimise võimalusi.

Esimesed toimingud pärast surma

  1. Kui inimene on teadvuseta ega hinga normaalselt, helista kohe 112. Ütle täpne asukoht, kirjelda hingamist ja järgi häirekeskuse juhiseid. Ära oota perearsti, raviarsti või muu tavapärase tervishoiuteenuse vastust.
  2. Kui inimene suri kodus pärast oodatud haiguse kulgu ja olukord ei ole hädaolukord, võta ühendust perearstikeskusega või inimesega tegelenud raviarstiga. Raviarst tähendab siin arsti, kes inimest selle haiguse või olukorra tõttu ravis; ta ei pea olema sama inimene mis perearst. Küsi, kuidas surm tuvastatakse ja kellelt saad esmase surmatõendi.
  3. Kui inimesel ei olnud perearsti, teadaolevat haigust või raviarsti, või perearst ei ole kättesaadav, käsitle ootamatut surma hädaabikõnena: helista 112, kirjelda olukorda ja ütle, et lähedasel ei olnud raviarsti. Häirekeskus korraldab edasise abi ning ütleb, mida oodata ja mida teha. Ära liiguta surnut ega korralda transporti omal käel.
  4. Kui inimene suri haiglas või hoolekandeasutuses, küsi töötajalt, millal väljastatakse esmane surmatõend, kes korraldab surnu üleandmise ja kellega saad matuste korraldamist jätkata.
  5. Ootamatu, vägivaldse, kahtlase või muul viisil ebaselge surma korral helista 112 ning järgi politsei ja häirekeskuse juhiseid. Ära puutu sündmuskohta, liiguta surnut ega korista ruumi enne pädeva asutuse juhist.

Surma registreerimine ja surmatõend

  1. Tervishoiuteenuse osutaja edastab surma andmed üldjuhul rahvastikuregistrisse ning väljastab esmase surmatõendi. Sellisel juhul ei pea lähedane surma perekonnaseisuasutuses eraldi registreerima.
  2. Kui erand nõuab perekonnaseisuasutuses registreerimist, esita avaldus seitsme päeva jooksul surmast või sellest teada saamisest. Kaasa avaldus, arstlik surmateatis ja avaldaja isikut tõendav dokument. Asutus registreerib surma kolme tööpäeva jooksul ning riigilõivu ei võeta.
  3. Välismaal surnud inimese puhul küsi perekonnaseisuasutuselt, kas surm on seal juba registreeritud ja kuidas dokument Eestis esitada. Tõlke, apostilli või legaliseerimise vajadus sõltub dokumendist ja riigist.

Matuste korraldamine

  1. Kui surmatõend on olemas, lepi perega kokku matmine või tuhastamine ning võta ühendust matusebürooga. Küsi, kas büroo korraldab surnu transpordi, urni või kirstu ja tseremoonia.
  2. Võta ühendust valitud kalmistu haldajaga. Hauaplatsi, urnimatmise ja matmise tingimused sõltuvad kalmistust ning kalmistu eeskirjast.
  3. Enne tellimist küsi kirjalik hinnapakkumine, teenuste loetelu, lisatasud ja arvelduse kord.

Lähedaste ja asutuste teavitamine

  1. Teavita lähedasi ja lepi pere sees kokku üks inimene, kes hoiab dokumente ning suhtleb matusebüroo ja kalmistuga.
  2. Vajaduse korral anna surmast teada tööandjale, pangale, kindlustusandjale ning eluaseme, elektri ja side teenusepakkujatele. Küsi igalt asutuselt eraldi, millist dokumenti nad vajavad.

Toetused ja rahaasjad

  1. Matusetoetus sõltub omavalitsusest. Tallinnas tuleb matuse korraldajal taotlus esitada kuue kuu jooksul lahkunu surmapäevast; mujal kontrolli oma omavalitsuse tingimusi ja tähtaega.
  2. Kui perre jäi laps või muu võimalik õigustatud isik, vaata Sotsiaalkindlustusameti toitjakaotustoetuse ja toitjakaotuspensioni juhiseid. Õigus sõltub taotleja olukorrast, seega küsi ametilt konkreetse juhtumi kohta.
  3. Teavita panka ja kindlustusandjat, kuid ära lõpeta lepinguid enne, kui oled kontrollinud võimalikke kohustusi ja pärimisasju.

Pärimisasjade korraldamine

  1. Pärimismenetluse algatamiseks võta ühendust ükskõik millise notaribürooga ja broneeri aeg. Üldist kolmekuulist algatamistähtaega ei ole; kui keegi on menetluse juba algatanud, ei pea kaaspärija uut avaldust esitama.
  2. Pärandist loobumise avaldus tuleb üldjuhul esitada kolme kuu jooksul hetkest, mil pärija sai või pidi saama teada nii pärandaja surmast kui ka oma pärimisõigusest. Täpse tähtaja hindab notar asjaolude põhjal.
  3. Valmista ette isikut tõendav dokument, info sugulussuhte kohta, testament või koduse testamendi originaal, kui see on sinu käes, ning teadaolev info vara ja kohustuste kohta.

Viimati üle vaadatud: 19.10.2026